reede, 17. juuni 2016

Lehetäide tõrje

Avastasin, et meie noorel ploomipuul on esimest aastat ploomid peal. Lisaks ploomidele olid puul peal ka lehetäid. Kuna praegu on ploomid juba näpuotsa suurused, siis ei tahtnud poest tõrjevahendit osta, ise arvan, et kemikaale sisaldavate vahendite jaoks on natuke hilja. Ehk tegelikult veel võiks?, kuna ma selle teemaga, millal on soovituslik viimane aeg kemikaale sisaldavate tõrjetega pritsida väga kursis pole, siis otsustasin minna kindla peale välja ja alternatiive leida. Esimese googeldamise peale jäi silma Coca-Cola ja kuna see oli külmkapis olemas, siis ei olnud midagi kaotada ka.


Mina pritsisin kokku kaks korda - esimesest korrast jäid alles mõned üksikud lehetäid. Lasin paar päeva kahe pritsimise vahele ja nüüd on puu täiesti lehetäide vaba. Selles mõttes läks tõrje maksma null eurot, et võtsin suvalise koristusvahendi pritsimissüsteemi, mille puhtaks pesin ja Coca-Cola oli ka ennem olemas, Raikole jäi lihtsalt veidi vähem. Teoorias mõjub vist lehetäidele hävitavalt suhkur, niiet peaks toimima ükskõik, mis suure suhkrusisaldusega jook või siis ise teha suhkruvesi. Ma nüüd ainult ei tea lubada kui pikaajaline mõju sellisel tõrjel on, samas seni kuni on vaja tõrjuda kahjureid mõnelt üksikult puult, ei ole ka korduspritsimine üle jõu käiv.

Kas keegi oskab veel äraproovitud alternatiive lehetäide tõrjumiseks soovitada? Lisaks saab veel esitada oma küsimusi meie kodu ja remondi, tehtud tööde ja tulevikuplaanide kohta, et saaksime varsti ära filmida ühe loodetavasti vahva video :)

pühapäev, 12. juuni 2016

Parim remondi- ja sisustusblogi II koht + tuleviku küsimuste-vastuste video

Ma teadlikult ei kirjutanud kordagi ei siia blogisse ega Meie Kodu Lugu facebooki lehele, et see pesake siin #eestiblogiauhindadel kandideeris. Ma tahtsin, et meie poolt ei hääletaks meie tuttavad ja sõbrad, kes seda pesa ehk tegelikult väga lugemas ei käigi või mõnda sama kategooria blogi paremaks peavad, kuid lihtsalt meie toetamiseks ja sõpruse poolest oma hääle meile oleks andnud. Mind lihtsalt huvitas, et kui paljudele inimestele me nö ilma reklaamita korda läheme. Ma teadsin, et esikoht on Miramii jagu, sest olgem ausad, ta blogi on suurepärane ja kui tema kirjutab peamiselt ilusatest asjadest, siis mina räägin lammutamisest ja tolmust kõige rohkem :) Aga et inimesi, kellele meie blogi mitte lihtsalt korda ei lähe, vaid peavad meie blogi parimaks remondi- ja sisustusblogiks oli lausa 263 poleks ma eales uskunud. Kniks ja kummardus meie poolt!

Ühtlasi, et see postitus nüüd nii sisutühjaks ei jääks, siis olen meelitanud Raikolt välja lubaduse ühele küsimuste-vastuste videole. Kuigi me ehitame ikka koos ja kogu perega, siis siin blogimaastikul võtan mina (ehk Agnes) tunduvalt rohkem sõna, nüüd on võimalus Raikolt kogu tõde välja meelitada :) Ootame küsimusi kõige kohta, mis puudutab otsesemalt või kaudsemalt meie kodu, remonti ja ehitusplaane.

neljapäev, 9. juuni 2016

Magamistuba: peaaegu valmis!

Meie magamistuba on nüüd peaaegu valmis, viimased pisiasjad siiski veel vajavad tegemist. Näiteks me alles saime magamistuppa ukse ja selle ümbert on viimistlemata, üks pildike kuluks seinale ära ja ma pole rahul ka kardinatega. Ma algselt vaatasin Halensist neid lillasid kardinaid, aga ma ei raatsinud nii palju nende eest välja käia ja otsustasin kunagi üürikorterisse ostetud ja nüüd lihtsalt kapis seisnud kardinad ise ära värvida. Esiteks jäi tulemus laiguline ja nüüd ma mõtlen, et ehk peaks hoopis midagi hallikamat valima. Ses suhtes läks muidugi hästi, et ise värvimine oli küllaltki odav, palju kurvem oleks ostetud kardinate järel avastada, et nende toon mulle ikkagi ei sobi.

Ma ühes varasemas postituses kirjutasin ka, kuidas magamistoa siseviimistlus sai alguse tapeedist, sest päris alguses oli mul hoopis teine halli-roosa kombinatsioon mõttes. Aga sõbrannale tapeeti valides jäi mulle see tapeet silma ja lõpuks käisingi seda mitu korda poes vaatamas ja teadsin, et tahan seda. Magamistuba ise on meil üsna pisike - ehitasime varasema ühe suure toa kaheks (magamistuba ja lastetuba), nii otsustasime andmaks toale visuaalselt suuremat muljet tapeetida ainult kaks seina. Teised kaks seina said värvitud helelillaks nagu tapeedi üks toonidestki. Tapeedi helesinisest toonist lähtudes sai tehtud DIY raames helesinine lühter.

Kõik ülejäänu tahtsin ma teha võimalikult heleda - valge (kreemikas) mööbel, valge lagi ja põrand - tuba asub põhjapoolses küljes ja on ühe pisikese aknaga, niiet järjekordne visuaalne toa avardamine. Riidekapp magamistuppa on ostetud facebooki ühest mööbligrupist juba aastaid tagasi ning seisis siiani lahtivõetuna pööningul. Kapp ise ei ole küll just esimeses nooruses, niiet tal on kriipse-kraapse, parandusi ja pahteldusi, aga samas see kuidagi sobib ja lisab sellist vanaaegsuse hõngu. Kapi otsas on isa vanas kohvris ja korvikestes leidnud panipaiga jõulukaunistused ja mu kaltsukerad, millest ma üks hetk ise vaipa teha tahan.

Ka voodi on ostetud facebooki kaudu ja sellest rääkisin täpsemalt SIIN. Paljude sahtlitega kummut, kuhu kõik pesu, vööd, kosmeetika, ehted jms pudi-padi mahutada on magamistuppa lihtsalt ideaalne, ostetud Magda Misjonipoest.
Väikese erandina heleda mööbli seas on öökapi asemel kasutust leidev puupakk, mis läheb kokku vanadest paksudest põrandalaudadest tehtud aknalauaga ja seda viimast ma lihtsalt armastan! Olgu, kui aus olen, siis see on mu lemmiktuba majas, just värvide ja mööbli valiku ning paigutuse osas. Ise tunnen, et esemed ei võistle omavahel ning moodustavad mõnusa terviku.
Kuidas teile meeldib?


esmaspäev, 6. juuni 2016

Telefonipildid: mai 2016

Mai kuu oli meil suur muutuste kuu. Kolisime magala elutoast välja - meie saime endale oma magamistoa ning Mariette ja Raian kolisid lastetuppa. Päevane mäng on küll praegu suuremas osas siiski elutoas või õues, kuid nüüd magab igaüks (see tähendab lapsed) oma voodis. See viimane on uskumatu õnnistus, sest pärast laste magama minekut algab meil nüüd oma aeg. Lisaks on jäänud maisse suurem hulk aiatoimetusi - külvamist, kastmist, rohimist, muru niitmist ja kogu hoolest ja armastusest hoolimata on suur hulk seemneid kehvasti ülesse tulnud, muru kõrbeb ja aiatagused on trimmerdamata ning mullamutt tegutseb edukalt.

Kuu alguses kui kõik veel ei kõrbenud ja muru roheline oli. Või mis roheline, kollane pigem.

Magamistuppa sai kokku pandud üks aastaid tagasi ostetud (ja seni nurgas vedelenud) riidekapp, mida ma teadsin, et meil kunagi vaja läheb. Ma muidugi ei kujuta ette, mis siis saab, kui majas kõik toad remonditud saavad, kus me siis neid äkki-läheb-kunagi-vaja asju hoidma hakkame!?
Korjasime piibelehti ja saime toa mõnusat lõhna täis. Piibelehed kasvavad meil kohe maja kõrval tee ääres, niiet lisaks heale lõhnale meeldib mulle piibelehti korja ka selleks, et sügisel neile punaseid marju ei tuleks, mis teadupärast on mürgised ja nii mõnelegi väikesele käele väga ahvatlevad tunduvad. Iseenesest Mariette teab, et piibelehe marjad on mürgised ja ise marju ilma loata suhu panna ei või, aga ikkagi...
Sain õuekiigele uue katte õmmeldud.
Kuigi Raian parempoolsel pildil vihma "välja kutsub" hoides reha harusid taeva poole, siis vihma pole küll ammu näinud. Küllap sai isegi aru, et see väga ei toimi ja asus hoopis kastekannuga toimetama. Vesi on muidugi üldse tõmbenumber lastele ja soojal päeval on neil veega sulistamine lubatud ka. 
Üks vana tool, mis siin majas enne oli ja mida me aeg-ajalt ehitusel jalgealusena kasutasime, sai nüüd uue elu lillekastina.

teisipäev, 24. mai 2016

Õuekiik

Me saime endale õuekiige tuttavatelt umbes siis kui maja ostsimegi, ehk laias laastus 4 aastat tagasi. Kiik oli kasutatud ja sellele oli juba eelmine perenaine ise uuendust teinud. Varasemad omanikud plaanisid uue kiige osta, aga omavaheline kokkulepe ei lubanud seda teha enne, kui vana kiik on jalust ära saadud. Nii me ta endale saimegi. Teenis meid täitsa hästi, kuni järgmisel suvel kate ära lagunes.
Proovisin sinna ise katet teha - läks täiega pekki! See sama helekollane siis. Tegin selle õmblemisel hunniku vigasi, kohe nii, et vähegi käsitööga ja õmblemisega kursis olevad inimesed saavad kätega peast kinni hoida. Näiteks valisin ma riideks voodilinad (sest noh, mul oli kaks ühesugust, millest andis materjal välja ja voodile olid nad sedasi liiga kitsad), ma ei teinud torude jaoks mitte tunneleid, vaid paelad!!!, lisaks täidiseks vana tekk, mille kinnitamine läks valesti, niiet seljatoelt vajus see pepu juurde hunnikusse. Me ikka optimistlikult panime selle kiige külge, kuni siis esimese pealeistumisega koitis, et pealad ilmselgelt ei hoia, Raiko käristas tunneli jaoks õmblusi lahti ja nii ta siis tükk aega meid sedasi teeniski. Lapsi kandis enam vähem, meid üldiselt pigem mitte ja välja nägi kole. Saate nüüd ehk ise ka aru, et see esimene kate läks ikka täiega aia taha :D
See kord olin targem, nii kanga valikul kui õmblemisel- kangaks valisin Abakhanist veekindla õuekiikede jaoks mõeldud kanga, torude jaoks õmblesin see kord tunnelid, õmblused tegin topelt ja pehmenduse jätsin üldse ära. Üldiselt on ka ilma täitsa mugav istuda või soovi korral saab pehmenduseks alla võtta pleedi või siis aiatooli padjad lihtsalt kiigule visata. Õmblused pole küll nii sirged kui võiks, aga muidu olen küll täitsa rahul (ja natuke uhke ka). Nüüd peaks millalgi raami käsile võtma, aga nagu juba Meie kodu lugu facebookis kirjutasin, siis kõike korraga ei jõua.

kolmapäev, 18. mai 2016

Elutuba: lugemis- ja mängimisnurk

Lastetoa ja magamistoa valmimisega sai elutoast meie senine magamisnurk ära kaotatud. Mis omakorda tähendas ju ümberdisanimist vajavat vaba pinda. Maja ostes oli elutuba meie praegusest elutoast pool ja selle kõrval kaks pisikest tuba. Meie lammutasime seinad maha, alles jäid tugipalgid, ja saime suure ja avara elutoa, kuhu mahub söögilaud, diivan ja telekas, hetkel Raiko kodukontor, laste mänguala ja nüüd ka lugemisnurk. Tegelikult olid meil kõik asjad ennem ka elutoas, välja arvatud kiiktool, mis ajutiselt sai toast ära viidud, sest vaba põrandapinda jäi aina vähemaks - nüüd sai asjad lihtsalt veidi avaramalt ja paremini paigutatud. Enam ei vaata esimese asjana elutuppa astudes vastu laste mänguasjad, need on hoopis toa keskel asuva ahju poolt veidi varjatud, niiet lastel tekib täitsa omaette nurgake. Lisaks on nüüd lugemiseks ja blogimiseks kiiktoolis oma väike mõnus pesake, kus olla ja tassikest teed kõrvale nautida.



kolmapäev, 11. mai 2016

Valge voodi ja esimene öö oma tubades

Natuke aega tagasi uurisin blogis, et ehk keegi müüb valget voodit, samuti otsisin voodit erinevatest facebooki gruppidest, osta.ee-st jms kohtadest. Mida polnud oli valge voodi, mõningad variandid muidugi olid, aga need olid kas mõõtudelt liiga suured või liiga kallid. Lõpuks ma hakkasin juba mõtlema, kuidas meie vanale mööbliplaadist ja veidi katkisele tumedale voodile valget ilmet anda. Ja siis sattusin facebooki kuulutusele, kus pakuti Sauel täispuidust voodit, hinnaks ainult 50€. Kirjutasin, sain inimese kontakti ja sundisin Raiko helistama, sest ma ise pole suurem asi helistaja. Igatahes päev hiljem läks Raiko voodile järgi, mahutas selle kuidagi müstiliselt meie sõiduautosse ja tõi koju.


Voodi oli valgeks peitsitud ja lakitud, kuid lakk oli aja jooksul kollaseks tõmbunud. Iseenesest meeldis mulle voodi ka sellisel kujul, aga mul oli nägemus, kuidas meie magamistoa mööbel tuleb valge. Ja kuna meie tuba on nii pisike, siis erineva välimusega mööbliesemed teeks toa liiga kirjuks ja koormaks üldpilti, niiet otsus valge voodi saada jäi jõusse.
Lihvisin tsentraallihvijaga vana laki ja peitsi maha (taldlihvijaga on vana laki maha lihvimine äärmiselt vaevaline kui mitte öelda võimatu) ning värvisin kahel korral mööblivärviga (kuna magamistoa kummut ei ole päris valge, vaid õrnalt kreemikas, siis sai valitud sarnane lahendus ka voodile), kaunistuseks sai pva-ga liimitud Vintage Chick´ist pärinev puitdekoor, millele lisaks valgele veidi sinist ja halli värvi kantud.
Voodi maksumuseks, kui arvestada konkreetselt otsekulusid (lihvimiskettad, pintslid, rullid, värvimisalus olid mul kõik ennem olemas) kujunes umbes 70€ (50 voodi, 9 sentidega värvi ja toonimise eest ja 9.50 kaunistuse eest).



Kui voodi juba valmis oli, siis oli järgmiseks loogiliseks sammuks elutoast magamistuppa kolimine - lapsed oma tuppa ja meie oma tuppa. Magamistoas on ikka veel nipet-näpet akna juures teha ja peale voodi ja foto nurgast paistva kummuti meil seal muud hetkel polegi. Aga oma tuba! Muidugi plaani järgi ei läinud miski - lapsed jäid väga vaevaliselt magama ja kui lõpuks Mariette oli magama jäänud, sisi Raian juba ärkas. Lõpetasime ikka lõpuks Raiko lastetoa põrandal madratsiga ja lapsed minu juures voodis.