kolmapäev, 3. veebruar 2016

Magamistoa lagi

Nädalavahetusel oli meil minu vanemate näol kaks paari abikäsi juures, kes ehitas, kes mängis lastega.
Päris algselt oli meil plaan lakke lauad panna täispikkuses, aga siis Raiko kuidagi möödaminnes mainis, et mõtle kui siin ka tala oleks nagu koridoris ja kuna mulle see mõte nii meeldis, siis oligi otsustatud. Kui koridoris on algne laetala, millest kahele poole lauad pandud sai, siis magamistoa lae tõime madalamale ja tekitasime sinna kunstliku tala. Piisas mul vaid papale seda mainida kui ta juba mööte küsis.

Plaanisime teha kõike võimalikult lihtsalt ja päris millimeetri täpsusega kõike loodi ajada polnud plaanis, mõtlesime ehitada vana lae järgi. Selgus, et vana lagi on aga oma 7cm loodist väljas, niiet vana järgi siiski ei teinud, vaid ajasime loodi. Siiani oleme kõik laed majas kruvidega kinnitanud, see kord kasutasime minu vanemate naelapüstolit - palju kiirem ja mugavam, naelad on odavamad ka kui kruvid. Tööjaotus oli järgmine: mina järkisin laudu, papa andis neid Raikole kätte ja lõikas villa, Raiko lasi naelapüstoli abil lakke ja ema vaatas laste järgi :) 


Nüüd on vaja paar nädalat oodata ning lasta puidul veidi kuivada ja siis saab lae valgeks võõbata - ikka nii, et puit jääb läbi kumama. No ja pärast seda on juba lühtri kord!

teisipäev, 26. jaanuar 2016

DIY- Lühter


Hoolimata sellest, et magamistoas on remont alles pahteldamise juures, lagi on tegemata ja osa elektritki vedamata, siis minul on juba tapeet ja seinavärv valitud ning mööbel paigutatud. Niiet oligi paras aeg tuppa lühter meisterdada. Esiteks ei olnud ma valmis poes müüdavate eest küsitavat hinda maksma ja teiseks tahtsin ma, et ta just selline helesinine (kergelt mündiroheline oleks), sest sama tooni on ka tapeedis.
Kasutasin ära paar aastat tagasi osta.ee-st ostetud lampi, mis ma pean tunnistama, mulle ka algsel kujul meeldis. Aga kuna praegustesse tuppa poleks ta sobinud ja millal ükskord järg järgmiste tubade remondini jõuab, niiet polnud mõtet ka sellel aastaid seista lasta ja selleks projektiks uut osta. Alustuseks puhastasin lambi ära, värvisin mööblivärviga (kaks kihti koos kerge vahelihviga) ja pärast kinnitasin pärlid, mis pärinevad Kangadzunglist samas toonis niidi abil (niidi panin kahekordseks, sest esimene katsetus jäi liiga habras ja läks katki). Lamp on selles suhtes hea projekt, et läheb hiljem lakke ja iga pisiviga ei jää kohe näha. näiteks jäi mul värv ikkagi veidi lainetav. Samas kasutasin ka kõige odavamaid pintsleid, mis kohalikus toidupoes saada oli. Parema tulemuse saavutamiseks kasutage ideaalis värvipüstolit hoopis.


kolmapäev, 30. detsember 2015

Puitpõranda ehitamine - lastetoad

*Me nimetame küll ehitatavaid tubasid lastetubadeks, aga ajutiselt saab ühest toast meie magamistuba ja paariks aastaks jäävad lapsed tuba jagama.


Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65), meie ehitame sellest ruumist kaks tuba, sest juba oma lapsepõlvest teame, et parem pisike, aga enda tuba kui jagatud tuba.


Otsustasime kohe alguses, et betoonpõrandat ei ole meie jaoks valik ning ehitama hakkame puitpõrandat. Proovisime ehitada põrandat võimalikult õigesti ehk jälgida, et niiskus pääseks välja, õhk põranda all liiguks, soojustus saaks korralik ning samas see kõik ei läheks üle mõistuse kalliks. Konsulteerisime vähemal või rohkemal määral spetsialistidega, kes soovitasid kasutada penoplasti asemel villa ja kollast tuuletõket.

Lammutamine
Esimene asi vanade asjade renoveerimisel ja uuendamisel, on olemasoleva ehituse eemaldamine.
Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65). Põrand oli kaetud kitsaste, ca 7-11cm laiade laudadega, kus IGA laud oli kinni ca 12-20 naelaga. Lammutamise protsessi kiirendamiseks lõikasin saega lauad keset tuba läbi. Kuna juba oli teada, et nende laudade all on peidus paksud 44mm lauad, siis olin ettevaatlik, et paksusega läbi ei läheks. Paar pikemat õhtut ja suuremat lõket, sai pealmine kiht laudu eemaldatud, mis olid paigaldatud ca 1970-1980 vahemikus.
Koheselt peale esimese kihi eemaldamist sai selgeks, et alumised suured lauad olid suures osas läbi mädanenud ning põrandal liikudes vajusin läbi põranda, kus all oli ca 70cm sügavune auk - keegi oli kunagi seal juba midagi kaevanud. Samuti oli vana põrand mitu korda lapitud. Tõeline lammutus protsess alles algas nende paksude põrandalaudade eemaldamisega. Iga vana laud oli üle viie meetri pikk ning isegi pool mädana neid sealt kätte saada oli omajagu toorest jõudu. Lõpuks siiski 2/3 laudades jätsime alles ja panime pööningule oma aega ootama.

Lõpuks oli näha ka palgid, mille peal see põrand oli üle saja aasta seisnud. Meie lootus, et need on piisavalt heas seisus, ei läinud täide. Otsad ja palkide alumised pooled oli kõik läbi mädanenud ning ei olnud mõistlik säilitada, kuigi kolm keskmist palki jätsime esialgu alles.
Nagu vanal hea aja oli kombeks, siis põrand oli mullast. Iga palgi vahel olid liistud, kus oli alumine põrand, jällegi vanad 44mm lauad. Seal peal oli ca 40cm mulda, iga palgi vahel ning nagu esimesed mõõtmised näitasid, pidi eemaldama mulda ka palkide alt ca 60cm. Kokku sai sealt toast labida ja ämbriga välja tassitud ca 25-30t mulda.

Uue põranda alustamine ja vundamendi augud
Meie majal on päris korralik maakivist vundament, mis ei lase põranda alla õhku. Selle jaoks, et uus põrand oleks korralikult õhutatud, lasime vundamendi sisse augud puurida, 9cm läbimõõduga. Toa otsaseina vundamenti kaks auku ning pikema külje peale kolm auku.
 

Uute põrandatalade aluste valamise asemel läksime kergema vastupanu teed - Fibo kiviblokid. Lõikasime ühe kivibloki pooleks ja sättisime üksteise peale, ca 40cm kõrgust, mis sai korralikult segu abil fikseeritud. Selliselt tegime 4 blokki ühe rea kohta, kokku 9 rida.

Uus põrand hakkas asetsema ca 2-3 sentimeetrit kõrgemal kui vana ning planeeritud oli 20cm õhuruumi põranda alla. Uus põrand pidi olema kõrgem, sest muidu ei oleks saanud vundamendi auke liivakihi ja alumise põranda vahele.

Liiva vedu ja vajalikkus
Peale plokkide paika loodimist, keskmine eksimus ca 1-2mm, algas kõige lõbusam töö. Kuna meil on vana talumaja ning põrand siiski seisab otse mulla peal, sai välja uuritud, et meie jaoks parim variant on korralik ehitusliiv, mis hoiaks niiskust põrandast eemal. Algselt pidi olema ka liiva ja mulla vahel kile, kuid lõpuks leidsime rohkem selle kahjuks kui kasuks rääkivat infot. Näiteks Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist kirjutab:" Praktika näitab, et seeneniidistik levib kõige intensiivsemalt kile aluspinda pidi. Kile asemel soovitan kasutada liivakihti paksusega ca 300 mm, mis takistab kappillaarvee tõusu pealispinnani (ja sealt aurustumist) ning survelise pinnavee puhul laseb liigveel imbuda pinnasesse.
Liivakogus sai arvutatud selliselt, et natukene üle alumise fibokivi, ehk siis 22cm, nii jäi õhuvaheks põranda alla 20cm. Selle jaoks ostsime 24t liiva, mis siis ühe käru ja kondiauru abiga sai ka sisse tassitud. Plaan oli lihtne - aja tagant käruga akna alla, aknast viskasin sisse ja sees viskasin juba laiali. Ca ühe nädalaga õhtuti tehes sai vaikselt liiv loobitud ja korralikult laiali ajatud. Hakkas tekkima lõpuks mingisugune visuaalne pilt, et midagi ikka ka tuleb.

Põranda ehitus ja vundamendi parandus
LÕPUKS sai hakata midagi ka ehitama. Põranda alumised talad on klassikalised 50x150 immutatud prussid. Kasutasime prusse pikkusega 3 meetrit ja 1,5 meetrit, pannes need nö "telliskivi mustris", kus sidumisekohad on üle ühe.
Vundament oli päris räsitud, sest vanad palgid olid pandud otse vundamendi sisse, siis uue põranda tõstmine üle vundamendi ei olnud piisav. See väikene vahe vundamendi ja prusside vahel oli siiski suur niiskuse oht, seega sai terve vundament puhastatud, korralikult üle segutatud ja kõrgusesse sätitud, ning hiljem lateksist niiskutõkkega üle tehtud. Lisaks käsime üle välisseinas asendatud palkide vahed ja vanad palgid immutusega ja silikooniga.
Kui prusside võrgustik oli välja ehitatud, sai tõrvapapi abiga prussid paika looditud. Iga kivi ja prussi vahele sai tõrvapapp sätitud, et puit ei oleks otse Fibo peal. Seinad ja iga pruss sai liistud, nii öelda raamid, kuhu peale pidi minema alumine põrand.
Alumise põranda tegime tuuletõkke villast, mis on päris tugev. Vill sai lõigatud täpselt 60cm, mis oli prusside vahe ning liitekohad korralikult silikooniga kinni lastud. Vill omakorda veel kruvidega liistude külge, et oleks kindlalt fikseeritud.
Tuuletõkke plaadi peale panime 15cm villa, samuti 60cm lai, korralikult tihedalt. Selliselt terve põrand üle käidud. 
Enne mustapõranda paigaldamist, käisin kõik vahed veel silikooni ja vahuga üle, et ei oleks kusagil mittevajalikku õhuliikumist. 
Põrandaplaadid sai valitud 18mm OSB, 22mm oleks ehk veidi parem olnud, aga hinnavahe määras.

Voila, ja oligi lõpuks valmis!


Kokkuvõtvalt siis uue põranda ehitus nii:
Vundamenti õhutusaugud 9cm läbimõõduga
Fibo pooleks ja kaks poolikut ülestikku, 4 fibot rea peale
22cm liiva (ideaalis 30)
Põranda ja liiva vahele 20cm õhuvahe
Immutatud 50x150prussid 60cm vahedega
Prusside alaäärtesse immutatud liistud, millele toetub kollane tuuletõke, tuuletõkke jätkukohad silikooniga üle
Tuuletõkkele 15cm villa
Lõpuks 18 OSB (ideaalis 22ne).

neljapäev, 26. november 2015

DIY: Jõuluehted - lambipirnist lumememmed

Raiko aeg-ajalt ikka naerab, et ma hoarder olen, aga antud tee-ise-projekt on ehtne näide sellest, et midagi ei tasu ära visata ja kõike läheb millekski vaja!


Vaja läheb:
Vanu lambipirne, svammi, pintslit, valget ja musta värvi, oranži värvipliiatsit, puuoksi, riideriba, kuumaliimipüstol + liimipulgad

Töö protsess:
Esimese asjana liimi lambipirnile liimipüstoli abil pael, seejärel teibi kinni pirni sokli osa (svammiga värvides on raske väga täpne olla), värvi pirni klaasist osa svammi abil valgeks. Svammi kasutamine on oluline, sest pintsliga klaasile värvides jääb tulemus jutiline ja katab halvasti, svammiga saab kergelt reljeefse tulemuse (minu enamus fotod on tehtud välguga, niiet klaas kumab läbi veidi rohkem kui reaalis). Seejärel riputa nööri abil lambipirn kuivama.

Kui valge värv on kuivanud, siis liimisin mina lumememmedele sallid kaela ja ninad ette. Ninaks kasutasin värvilise pliiatsi süsi - teritasin pliiatsit kuni süsi oli nii pikk, et sai ära murda. Algse mõttena plaanisin hambaorgi ots oranžiks värvida ja siis kuumaliimiga liimida, aga ma ei mallanud värvimi kuivamist oodata, lisaks oleks pidanud ma oranži segama hakkama. Aga vabalt võib nina ka joonistada.
Seejärel joonistasin musta värviga silmad, suu ja kõhule täpid. Vabalt võib ka markerit või vildikat kasutada.
Järgmine samm on vabatahtlik ja kui mul üks kahene preili poleks kõrval kurba nägu teinud, siis oleksin sellest sammust loobunud, aga kuna mul olid lumememme käteks mõeldud oksad juba toas, siis sai seegi ette võetud. Käte liimimiseks tuleb kasutada veidi rohkem liimi ja võimalikult kergeid oksi ning arvatavasti saan ma neid jõulude ajal mitu korda tagasi liimida.
Viimasena eemaldasin teibi ja värvisin lambipirni sokli osa mustaks ja lumememm saigi musta kaabu pähe.

laupäev, 21. november 2015

DIY: Jõuluehted - pärlitega kuusekuulid

Kuigi mul on tunne nagu suvi oleks alles lõppenud, siis postkasti potsatavad jõulureklaamid tuletavad meelde, et tegelikult ei olegi see püha enam kuigi kaugel ja paras aeg on hakata jõulukaunistuste kallal nokitsema. Mul on see aasta plaanis paras ports kuuseehteid ise teha, lisaks tahaks lapsega koos kaarte meisterdada. Kuna mul on plaan mõned ehted kingituseks kuuse alla sättida ja paar kaarti enne pühi vanaemale kinkida, siis ongi juba õige aeg asjadega algust teha.


Vaja läheb:
Kuumaliimipüstol + liimipulgad, 2 suuruses pärlid, pael, pall
Mina kasutasin ühest varasemast katki läinud jõuluehtest järgi jäänud plastikpalle, aga ideaalselt sobivad kangapoodides müüdavad penoplastist pallid (näiteks Abakhanis on sellised) või tühjad kindermunad.

Töö protsess:
Tegelikult on tegemist väga lihtsalt valmistavate ehetega. Vajuta natuke liimi pallile ja pane pärl sinna sisse ja kata nii terve pall (võib ka otse pärlile liimi lasta ja siis selle pallile vajutada, aga ma isiklikult eelistasin panna liimi pallile ja siis pärli sinna sisse). Ära unusta paela - mina liimisin selle samuti kuumliimiga. Kasutasin kahes erinevas suuruses pärle, aga kiire googeldamine andis variante ja ühesuuruste (proovisin algul ainult suurte pärlitega, aga mulle meeldis kahes suuruses pärlitega rohkem, ilusam jääb kui need siiski väga eineva suurusega ei ole) või mitmevärvilistele analoogidele (näiteks must-valge, valge-kuldne, valge-punane). Ainuke asi, mida peaks jälgima, et pärl liimida külge pidi mitte otsa pidi, sest muidu jääb pärli otsas olev auk näha, külge pidi liimides aga varjab kõrval olev pärl selle ära.

***
Mitu ehet hiljem jõudsin siiski järeldusele, et ühesuurustest pärlitest ehe jääb kenam!

pühapäev, 1. november 2015

Talusilt

Hoolimata sellest, et meie tänava peal on ainult kaks maja, siis jõuavad ikka mu ajakirjad pooltel kordadel naabrinaise postkasti. Otsustasin postkastile sildi meisterdada, et postiljoni elu veidi lihtsamaks teha, aga nagu ikka siis esimene vasikas läheb veidi aia taha ja tulemus ei tulnud päris nii nagu oleksin soovinud. Niiet otsustasin veel ühe teha - seekord Mammale, suurema ja ilusama kui enda oma. 
Aluseks kasutasin kunagistest riiulitest järgi jäänud servamata lauda, mis üle lihvisin ja peale maalisin akrüülvärvidega ning lõpuks lakkisin üle.


esmaspäev, 12. oktoober 2015

Kui pliit ei tõmba

Meil on Kalvise veesärgiga pliit (7,7Kw), millele korsten ja soemüür lastud külge ehitada 2013 suvel. Hetkel on pliidil järgi boiler (150l) ja kolm radiaatorit (tulevikus peaks lisanduma veel kaks radiaatorit). Nende kahe aasta jooksul ei ole pliit aga siiani päris sujuvalt töötanud - peamiseks mureks on see, et ajab suitsu sisse ja siibrite ning tahmaluukide juurest ajas pigivett välja. Kui internetist erinevaid põhjuseid otsida, miks pliit ei tõmba, siis põhjuseid on mitmeid (täpsemalt saab lugeda SIIT), nende hulgas ka ehituslikud apsakad nagu liiga pikk korsten, laienev korstnapits või liiga kitsas suitsulõõr. Nii ma olingi kindel, et kogu soemüür tuleb ära lammutada ja teisiti teha või peab soemüürist sellise pliidi jaoks üldse loobuma. Aga mis tegelikult valesti läks?
1. Kui soemüür ja korsten valmis said, siis tellisin korstnale vihmamütsi peale (nii nagu ahjulgi on ja kuna seal ta toimib, siis ei osanud pliidi puhulgi halba karta). Tegelikkuses takistas see piisava hapniku juurdepääsu tulele ja seetõttu puud korralikult ei põlenud, vaid rohkem vindusid seal pliidi all. Korraga sai pliiti panna vähe puid ja need tuli võimalikult risti-rästi laduda. Mingi aeg kahtlustasime, et korstnamüts võib olla süüdi, miks tekib kondents, mis siis vuukidest välja pressis. Võtsime mütsi maha ja tõmme pliidi all veidi paranes.
Talvel käis korstnapühkija (toona oli veel müts peal), erilisi soovitusi ei andnud, kuid ütles, et süsteem pigitab.
2. Nüüd septembris, kui vaikselt kütmisega algust tegime, siis kippus pliit ikka vähemal või suuremal määral sisse ajama. Kaks nädalat tagasi aga enam üldse kütta ei saanud, kõik suits tuli tuppa. Ei aidanud ajalehe lõõrides põletamine (mis teadupärast ikkagi ohtlik on, eriti pigise korstna puhul). Kurtsin papsile ja kui nad nädalavahetusel külas käisid, siis võttis pliidil plaadi pealt ära ja tegi puhtaks. Pliit oli totaalselt tahma täis ja seetõttu ei saanud hapnik tulele ligi.


Et pliiti peab ka puhastama, seda mina ei teadnud, sest ka korstnapühkija puhastas ainult korstent ja soemüüri. Kas pliidi puhastamine on ka korstnapühkija kohustus, peab seda eraldi paluma või peaks ta seda ise tegema?
Nüüd igatahes toimib pliit suurepäraselt: sisse ei aja, puud põlevad ilusti ja tunduvalt rohkem annab sooja.


* Nüüd leiab meid facebookist ka (SIIT).