pühapäev, 1. jaanuar 2017

2016 meenutusi ja plaanid 2017

Eelmise aasta kõige suuremateks hetkedeks olid kahtlemata meie magamistoa ja lastetoa valmimine. See ühtlasi tähendas ka seda, et meie elutuba sai oma originaalse funktsiooni tagasi ja me ei pidanudki enam hiljemalt kell 9 õhtul kõiki külalisi ära ajama põhjusel, et lapsed magama läksid. Aasta esimene pool läkski tubade remontimisele (rohkem küll ehitamisele), näiteks jaanuari algul me alles hakkasime tuba vaikselt soojustama. Oma tubadesse kolisime mais ja oma õige näo sai meie magamistuba juulis, kuid uks on siiani värvimata, muidu saab öelda, et on täitsa valmis.
Lastetoaga ma kujunduses päris rahul pole, kuid hoian end tagasi ja proovin meeles pidada, et see on nende tuba ja las olla nii nagu neile meeldib, teised toad majas on niikuinii pigem minu maitse järgi.

Ülejäänud aasta jooksul proovisin pigem lõpetada ära erinevaid pooleli olevaid asju - vanaema vana vitriinkapp sai mitu aastat tagasi alustatud korrastamise järel lõpuks korda, lõpuni sai tehtud lõkkeplats, wc sai ukse, keldripealne kiviktaimla rajamiseks katte, õuekiik uue välimuse, majaesine sopane mururiba sai asendatud kiviterrassiga, kunagi korrastatud tugitool õige välimuse ja enne külmi osa koridori põrandast korralikult soojustatud. Võib vist öelda, et kahe väikese lapse kõrvalt ja enda ning pere nõu ja jõuga, on olnud täitsa tegus aasta. 
Pilt on tehtud oktoobris kui koridori põrandat soojustasime. Villapakkidest ja mustapõranda materjalidest sai sujuvalt käepärane laud, kus kõiki abitöid teha.


Aga räägime uue aasta plaanidest ka. Ma lubadustena siia kirjutatut ei võta, pigem võtan neid ridu siin kui sihti, kuhu poole püüelda. Aasta esimeses osas tahaks ma lõpetada ära kõikvõimalikke pisiasju: elutoas laeliistuna toimivast köiest puuduv osa ära panna, värvida ära magamistoa uks (ja vannitoa ja wc ja välisuks), koridoris oleva "laiendi" aknaümbrus taaskasutusmaterjalist valmis teha ja sealne sein, lõpetada poole koridori peitsimine, elutoa aknaümbrused värvida/peitsida, kööki ruloo, söögilauaga midagi välja mõelda, plaatida wc põrdanda... (ja see kindlasti jätkub).

Kui ilmad soojemad, minul suvepuhkus ja ehk ka eelarve natuke vabam, siis tahaks ma selle aastanumbri sees üles võtta ülejäänud koridori ja laiendi põranda, need vanast mullast tühjaks ja korralikult soojustada. Sellest lähtuvalt tahaks ma valmis saada ka selle nn laiendi lae ja selle ära sisustada (see laiend on üks vana imepisike köök, mille me ümber tegime koridori osaks, sealt lähevad nüüd uksed nii lastetuppa kui meie magamistuppa ning hiljem veel kahte tuppa. Aga ta on nii palju ruumikas, et sinna saab paigutada jalanõudele riiuli ja nagid õueriietele ning ühe malbe kummuti). Lisaks hoian ma sõrmed ristis, et mu vanemad oleks nõus mulle näiteks sünnipäevaks uue välisukse ehitama (selle kohale tooma ja ette panema. Kas ma olen siin öelnud, et mul on imeline papa, kes meid nii palju aitab!), mis peaks praegusest suurem tulema, et taastada kunagine ukse laius ja mingi mõttetu penoplasti riba sealt kõrvalt ära kaotada. See tähendaks ka seda, et saaks korda teha ukse kõrval oleva vana lubikrohviga seina. Ja et küll küllale liiga ei teeks, siis tahaks ma ära remontida köögi! (Raiko räägib, et see on võimatu, sest tuleb maha võtta kõik seinad, vana põrand ja lagi ning uus elektrisüsteem teha, aga ma leian, et lagi ja seinad vajavad vaid loomingulist lähenemist ja võiksid alles jääda. Eks paistab).

Igatahes soovime, et 2017 tuleks värviline aasta nii meile kui meie kodule kui kõigile teile ja teie pesadele! Rohkelt kodusoojust!

teisipäev, 27. detsember 2016

DIY: kuuseehted ja kingitused

Ma tean, et terve sotsiaalmeedia kubiseb jõuluteemalistest soovidest, fotodest, postitustest..., kuid loodetavasti kannatate veel natuke välja.
Ma võtsin see aasta plaaniks enamik kinke ise teha ja üldse jõule väga rahulikult võtta. Ja kui ma siis 23. detsembril peale tööd poodi vatipatju ostma läksin, siis mul oli nii hea tunne lihtsalt lonkida ja vaadata neid paaniliselt suvalist nänni ostvaid inimesi - kohe halenaljakas oli natuke. Ärge saage valesti aru,  ma olen ise ka kunagi sedasi teinud ja tundnud survet midagi kinkida, aga see aasta oli nii mõnus ja rahulik olla ja mõelda enda valmistatud kinkidele. Ainuke erand isetehtud kinkide osas olid lapsed, aga nende kingid sai allahindluse ajal juba novembri algul ostetud. Oma vanaemale meisterdasin ma ise käbidest, okstest ja pärlitest pärja uksele, Raiko ema sai lastega koos tehtud soolataignast kuuseehted, minu vanematele sai laste käejälgedega küünlahoidjad samuti soolataignast ja Raikole endale ehitasin puidust "õllekasti" ta energiajookidele.
#kingitargalt 

Sama põhimõttega, võimalikult palju isetehtud ehteid, sai ka kaunistatud kuusk. Ma tean, et kuuskede osas on nii erinevaid maitseid, kellele meeldib üleküllatud kuusk, kellele boheemlaslik, kellele naturaalne jne. Me proovisime see aasta hoida küllaltki valget joont ehete osas ja maalähedast hõngu.

Ise ostetud on konkreetselt ainult kuuseküünlad, ehted on suures osas DIY projektid, aga ka mõned kingiks saadud kästitöö ehted (näiteks lumehelbed heegeldas eelmise aasta jõuludeks sõbranna ja keraamiline ingel on meie naabrinaise kätetöö). Need roosad-lillad kuulid on kunagi minu lapsepõlves ostetud, aga neid ei pandud kunagi kuusele, sest äkki lähevad katki, niiet ma mäletan kuidas need mulle väga meeldisid ja ma neid hoopis salaja vitriinkapis piilumas käisin. Mõni aasta tagasi sain need endale ja mul küll sellist asja ei ole, et jätan need kappi vaatamiseks. Kõik kuusele! Ise tunnen küll, et see on kahtlemata meie kõige ilusam kuusk seni, näiteks esimene aasta kui mehega kahekesi elasime oli meil kuusel vast 5 ehet, siis mõned jõulukaardid ja oligi üsna kõik. 

teisipäev, 29. november 2016

Meil käis korstnapühkija

Oleme korstnapühkija Ove teenuseid juba varasemalt kasutanud ja mulle meeldib võimalusel hiljem uuesti sama teenusepakkuja poole pöörduda, sest nii on hea temal anda hinnangut kas olukord on läinud paremaks, jäänud samaks või hoopis halvenenud. Ja mitte ainult kütteseadmete olukorra kohta, vaid sama põhimõte kehtib kõikvõimalike teenusepakkujate kohta.

Meil on veesärgiga pliit, millele on soemüür külge ehitatud, pliidisuu on aga pliidil üsna pisike, niiet sinna mahub korraga kuskil 4-5 halgu ning veetorud võtavad kuumust maha ja tulemuseks saame pigitava soemüüri. Tagantjärgi tarkusena oleks meie soemüür pidanud sellise süsteemiga pliidi jaoks väiksem olema, aga see on midagi, mille muutmine nii kergelt ei käi. Mida me saime muuta, on kütmisel väiksemate halgude kasutamine, et tuli ergem oleks ja mina jätan ka tavaliselt otsesiibri osaliselt lahti, et tulele lisahapnikku anda. See kord korstnapühkija ütleski, et olukord on paari aasta tagusega võrreldes parem.

Üks kord varem kirjutasin sellest, et kas korstnapühkija peaks pliidi enda ka ära puhastama või ei. Ma kunagi ei teadnud isegi, et pliiti ennast peab ka puhastama. Aga see kord olime targemad ja palusime pliidi enda ka ära puhastada. Kusjuures see annab kohe tunda, sest nüüd läheb puupliidi praeahi tunduvalt kiiremini soojaks ja kui  varem temperatuur jõudis vaevu 200 kraadini, siis nüüd tõuseb kõrgemaks.

Ahju puhul saime märkuse, et puud võiks veidi kuivemad olla. Ma tegelikult olin nii kindel, et meie puud on kuivad, sest oleme kütnud aasta varem tehtud puudega ja puud on ilusti kuuris kuivamas. Teine variant oleks, et kütame ahju liiga kinnise siibriga või ei anna alt lisahapnikku, aga see pole tõsi. Kuna järgmiseks aastaks tuleb nii ehk naa puid juurde osta, siis huvi pärast tahaks näha, kas aasta hiljem on tulemus parem, kui oleme ostetud kuivade puudega kütnud.

esmaspäev, 24. oktoober 2016

Koridori põranda soojustamine

Juba eelmisel sügisel (?) sai poolest koridorist üles võetud vanad põrandalauad, tassitud välja muld ja valatud uued tugipostid. Paigaldatud uued prussid ja ajutine must põrand. Meie koridori saab jagada mõtteliselt kaheks ja kuna esimesel osal asub trepp, siis Tootsi kombel kui-sa-tervet-ei-jõua-tee-pool põhimõttega oli lihtsam esimesena ette võtta teine osa. Eelmine aasta toimus meil põhiline elutegevus elutoas (mis siis täitis ka magamistoa rolli), niiet see põrand seal koridoris "ei karjunud" ja kehtis reegel - koridoriuks peab kinni olema, et külm tuppa ei tuleks. Hoopis olulisem oli toona magamis- ja lastetuba valmis saada. Nüüd on aga mängivad lapsed lisaks elutoale ka päeval oma toas, tubade uksed on päeval lahti ja ööseks lähevad kõik oma tuppa magama. Nii tõusis ka koridori põranda soojustamine rohkem päevakorda (see tähendab paps võttis selle plaani ja siis tuli meile appi), sest kuigi me saime koridori kütmisega üsna soojaks, siis tulemus ei olnud kuigi püsiv.
Eelmine "must põrand", mis oli sõna otseses mõttes must. Kuna see oli algusest peale ajutine lahendus ja ilma mingisuguse viimistluseta, siis ei saanud seda ka korralikult pesta ja lisaks tekkisid väga kergesti erinevad plekid ja laigud. Näiteks lumesulamise veest. Või maha loksunud mahlast. Või millest iganes. Ja harilik mustus muidugi ka, ärme seda liiki unusta.
Kuna koridoripõranda alune ei olnud nii sügav kui laste- ja magamistoas, siis sinna liiva ei pannud, jäi lihtsalt nii 20cm tühja ruumi põranda alla. Valatud tugipostidele sai lõigatud isolatsiooniks betooni ja prussi vahele ruberoidist tükid. Prussi alaserva kruvitud liistud, millele toetub kollane tuuletõkkeplaat (plaadi servad ja jätkukohad paigaldatud silikooniga) ja sellele 100mm villa. Mustaks põrandaks sai valitud soonega OSB-plaat. Tulevikus tuleb peale põrandalaud.


Meil ei ole siin majavammiga sõbralikumad suhted, siis sai kogu põrandaalune muld ja betoonpostid Boracoliga üle pritsitud. Mis muidugi ei välista, et meil kunagi sinna majavammi uuesti ei tule. Me oleme oma mõtteis valmis, et kunagi teeme asjad uuesti, sest majavamm lööb kusagilt välja. Küll aga katsume asju rahulikult võtta ja mitte ülearu muretseda - ükski remont ei ole igavene.

Üks suur soojakao koht on meil veel vana metallist välisuks, mis lausa õhkab külma tuppa. Ma just lugesin artiklit, kuidas mullikilega soojustada uksi ja aknaid. Mul on plaanis mullikile välja jätta ja hoopis sinna uksele makroga peno peale "liimida." Minu silmis peaks töötama küll. Siis oleks meil koridor ka ehk täitsa soe ja püsiks selline. Kuigi isegi praegu, pärast ainult põranda soojustamist on majas soojem. 

teisipäev, 18. oktoober 2016

Tikkurila mööbli värvimise töötuba

Mul oli au olla kutsutud Tikkurila mööbli värvimise koolitusele, mis toimus eelmisel nädalal. Meid ootasid ees suupisted ja joogid ning mulle, kes ma otse töölt tulin oli see väga meelt mööda. Koolitus kestis kokku 3 tundi, jagunes teooriaks ja töötoaks, kus kõik said endale ise ühe puidust kasti viimistleda.

Ma enne koolitust arvasin, et kuigi ma olen natuke suurem mööblivärvija kui nö tavainimene ja mul paar selleteemalist raamatut on läbi loetud, et ma tegelikult ei tea teooriat kuigi palju või tean valesti. Tuleb välja, et tean rohkem kui arvasin ja pooled näidatud tooted on mulle tuttavad.
Suurim tarkus, mida õppisin on, et ei ole vaja alati vana värvi maha kraapida (nagu ma päris tihti teen, näiteks selle vanaemalt saadud vitriinkapiga), piisab kergest lihvist ja puhastamisest või siis kui on kartus, et värv ei nakku, siis krunt alla. Krundi kasutamine on minu jaoks natuke võõras, seda püüan nüüd rohkem meeles pidada ja enda elu tulevikus lihtsamaks teha.
Ma oleks tahtnud rohkem kuulda pintslite ja rullide valikust mööbli värvimisel ja kuigi meile teipimisest veidi räägiti, siis seda ma oleks ka tahtnud puust ette ja punaseks näha.

Peamine põhjus, miks praegu väga palju kriitvärve kasutatakse ongi ju see, et eelnevalt pole vaja pinda lihvida. Sama asja saab teha klassikalise mööblivärviga ka, kui ese ennem kruntida, aga erinevalt kriidivärvist ei pea seda pinda enam lakkima või vahatama ja saate tulemuse soodsamalt.

Mina valisin oma kasti viimistluseks rohelise värvi, millele kandsin valge ja siis valget suuresti maha lihvisin. Kuna mu kast kuivas veidi kaua, siis jõudsin veel ühe kasti viimistleda, valge mööblivahaga. Kastid leidsid kasutust laste kinnaste-mütside jms riidekastina koridoris.

Muideks Tikkurila korraldab tasuta erinevaid koolitusi, minge vaadake mõni endale sobiv SIIT ja osalege ise ka!

reede, 7. oktoober 2016

Enne ja pärast: Muhu mustriga tool

Maja ostes saime me kaasa ka kõik majas või hoovis olnu. Peamiselt küll prügi ja samas kategoorias oli minu jaoks ka maja trepil seisnud tool. Ma julgen arvata, et need umbes 10 aastat, mis see maja vahepeal tühjana seisis, oli ka see tool õues trepil seisnud. Ja seisukord oligi tal selline, noh nagu oleks kümme aastat õues olnud.
Ma toona viskasin ta kõige pealt ära ja siis pärast mõningast vaevlemist mõtlesin proovida see korda teha. Tegingi ja kaugelt vaadates oli täitsa ilus, aga reaalsuses tegin ma toona väga palju vigu. Näiteks oli tooli pehmenduseks pandud poroloon mitmest tükist ja kangaks suvaline kodus olnud kleidiriie, mis oli kaugelt liiga õhuke.


Võtsin nüüd selle tooli uuesti ette ja võin julgelt väita, et sai tunduvalt parem - kangaks vana Muhu rahvariide kangas, mille ma kunagi emalt sain. Korrastamine väga kaua aega ei võtnud, koos lapsega nii poole päeva töö (ilma oleks kahtlemata kiiremini saanud). Elamine nägi küll hullumaja välja - laps tassis poroloone ja tööriistu (ja kõike muud) mööda elamist laiali.

Ja kuigi pildil jookseb seljatoel kangas kuidagi eriti viltu, no siis reaalselt on ikka üsna otse, lihtsalt nii põhi kui seljatugi on kaardus ja siis fotol jäi valesti.

Tool pidi algselt meil laupäeval toimuvale hoovikirbukale (Fb event SIIN!) müüki minema, aga jõudis juba bronni saada. Aga mõned muud mööblitükid, lisaks video- ja lauamängud, kodusisustust ning riideid leiab küll. Niiet olete meile laupäeval 11-15 külla oodatud. Täpsemad juhised saab facebooki ürituse alt.

teisipäev, 27. september 2016

Ilma ukseta WC

Nii nagu pealkiri ütleb, siis kuni eilseni ei olnud meie WC-l ust. Oli hoopis tekk, mis ukseava varjas. Oma perega olime me sellise korraldusega harjunud, mis muidugi ei tähenda, et see kangesti meeldinud oleks. Kerge kohmetus tekkis mul siis, kui meile tulid külla külalised, eriti need, kes meile esimest korda sattusid.
Võib ju tunduda, et ühe ukse ette panek ei olegi nii suur töö, ma arvasin ka algul nii. Meie murekohaks oli see, et wc ukseava on meil ise seina sisse lõigatud, kahe tugiposti vahele ja oli umbes 70cm lai. See oli kahe palgi vaheline ala. Imekombel pesumasin mahtus sealt sisse ja mulle tundub, et meil pole üldse kõige väiksem pesumasin. Mõned kuud tagasi õnnestus meill endale saada korralik täispuidust lakitud uks, mis on küll veidi määrdunud, aga muidu igati ilus uks. Ema-isa töökohas vahetati osad uksed välja ja vastasel juhul oleks see uks ära viskamisele läinud. Uks on aga lai 77,5cm. Saate vist isegi probleemist aru? Seega tuli ukseava suuremaks saada ja ühtlasi pool palki ühelt poolt ära saagida.
Alustasin ise suure hurraaga kui Raikot ja lapsi kodus polnud, mis see siis ära ei ole. Lõikasin saega risti palki sälgud sisse ja siis kirve ja peitliga raiusin palgi õhemaks. Tegelikult läkski algus üsna hästi, kuni radiaator seinal ette jäi (Raiko vahetas selle nüüd natuke kitsama vastu välja ja algne radiaator peaks minema tulevikkus lastetuppa). Ja kui ma siis eile olin täiesti kindel, et nüüd on uus ja suurem ava valmis, siis tutkit, numbreid ma igatahes ei tunne - mõnest kohast oli 5cm puudu. 5cm! Kuidas saab sedasi mõõta???

Hakkasin õhtul, kui Raiko lastega ema juures oli otsast peale - 3.5tundi läks, et lõpuks see kuradima uks sinna mahuks. Ma olin nii tige. Ausalt, iga kord vaatasin, et nüüd küll mahub - proovin, ikka kuskilt mingi nukike ees. Teen sealt suuremaks, et nüüd küll läheb ette ja ikka ei mahu. Kui lõpuks ette mahtus oli mul täiesti ükskõik, kas see seal otse ka on, peaasi, et ees. Raiko õhtul aitas ilusti kinni kruvida ja siit-sealt tegi käsisaega mõned millimeetrid ruumi juurde, et uks ikka otse oleks.
Ja nüüd saamegi wc-s käia ilma, et üks (parimatel päevvadel kaks) väike silmapaar sinuga sinna kaasa tuleks. Ukse saab isegi lukku panna, niiet mina saan wc-s rahulikult olla ja kuulata kuidas laps ukse taga linki kolistab. Ma ei saa aru, mis komme see väikestel lastel vetsu kaasa tulemisega on. Mul uksega ei ole mingit probleemi uks kinni panna ja seda nuttu kuulata, aga kardina taga pooleteist aastast last ootama sundida on võimatu, ikka lükatakse see eest ja tehakse hihiii. No kui mugav ja privaatne saab sedasi vetsus käia olla...