teisipäev, 3. mai 2016

Telefonipildid: aprill 2016

Kõikvõimalikud suuremad tööd proovin ma fotokaga jäädvustada, aga teinekord lastega toimetades saab hetki telefoniga salvestatud ja oma üllatuseks avastasin, et neid telefoniklõpse on kogunenud rohkem kui arvata oskasin. Kvaliteeti just suuremat pole, aga ehedaid emotsioone see-eest küll. Enamikul fotodel on lapsed, aga kuna me kõike toimetusi ju enamasti nendega koos teemegi, siis that is life.
Emme väike abiline suur abiline. Mariette viimased paar nädalat rõhutab iga asja peale, et tema on juba suur tüdruk. Nii suur, et ta rohkem kui paar tõmmet rehaga teeks, ta siiski veel see aasta ei olnud.

Kui lapsed issiga vanaema juures olid, et ma kodus lastetoa seina tapeetida saaksin.


Aiakäru on meil vist õues enim kasutatav töövahend. Aeg-ajalt ka mulla ja kivide tassimiseks, viimasel ajal aga rohkem lõbusõidu tegemiseks.

Vitamiinid! Talisibul on meil kasvuhoone nurgas, niiet esimesed rohelised pealsed said söödud ammu-ammu. Praegu aga iga toidukorra must have lisand.



Porgandiseemneid ma külvata ei lubanud, aga herneid sai küll preili oma käe järgi maha panna.

esmaspäev, 2. mai 2016

Lastetuba: siseviimistlus

Kui magamistoas sai tapeet ja värv pooleks, see tähendab kahte seina üks ja ülejäänud kahte teine, siis lastetuppa teadsin ma juba magamistuba tapeetides, et tapeedime ainult ühe seina. Peamiselt seetõttu, et värvimine oli kordades lihtsam töö kui tapeetimine ja nii jäi nurkade tapeetimine ära.
Ma pean tõdema, et algselt olid mul lastetoa jaoks mõttes hoopis teised värvid, aga mingi hetk hakkas mulle tunduma, et ma teen hoopis sellist tuba nagu mulle meeldiks, mitte nagu lapsed tahaks. Päris ainult laste arvamusega muidugi läbi ei saa, sest Mariette tahab nüüd kõike roosaks teha ja Raian ei ütle veel midagi.
Ma teadsin, et tuba peab tulema võimalikult sooneutraalne niiet sellised lahendused, kus pool tuba on sinine ja pool roosa jäid välja. Niiet otsustasin beežikate-kollakate toonide kasuks. Et tulemus väga igav ja üksluine ei jääks, siis tapeet sai veidi lõbusam ja lastepärasem, niiet toas veidi värvi ikka ka oleks.

Samuti ei tahtnud me vaipa erinevate multikategelaste vms, sest mulle tundub, et neist kasvatakse nii kiiresti välja, pealegi mis täna on lemmik on homme unustatud. Mis vaipa puutub, siis otsisime tükk aega taga kohta, kust tellima ei peaks, vaid kohe vaiba kätte saaks. Lõpuks leidsime sellise koha nagu Vaibaparadiis. Vaip sai valitud kõige odavamate seast ja selline, kust iga pisemgi plekk ehk kohe välja ei paista.
Mööbel on lastetoas veel poolik - kuna seinu me roosaks ei värvinud, siis lubasime Mariettele, et teeme ta voodi roosaks. Ajutise lahendusena on Raiani voodiks reisivoodi (siiani on ta meil kaisus maganud, niiet kuidas ta üldse oma voodis magama hakkab ja millal talle natuke suurema lapse voodi saab näitab aeg). Lisaks on puudu kummut laste riietele, sest praegu elutoas laste riiete jaoks olev kummut peaks meie magamistuppa tulema. Ning veel igast nipet-näpet.

pühapäev, 24. aprill 2016

Miks me endale koduks "sara" ostsime

Pärast maja ostmist kuulsime me nii oma pere, sõprade kui tuttavate käest väga erinevaid arvamusi - oli nii neid, kes olid meie üle rõõmsad ja mõistsid, miks me just sellise maja kasuks otsustasime, oli nii neid, kes olid heatahtlikud, kuid siiski mures, sest näiteks vannitoa akna all oli seinas suur auk ja rohi kasvas tuppa ning siis oli kolmas grupp inimesi - need, kes tagaselja mõnitasid, et me endale mingi sara ostsime. Iseenesest muidugi on inimestel oma arvamusele õigus ja meie elu sellest paremaks ega halvemaks otseselt ei lähe, aga natuke tahaks meie majaostu tagamaid siiski siia kirjutada.

Kui me maju vaatama hakkasime, siis oli meil kindlateks kriteeriumiteks järgnevad asjad: asukohana Harjumaa ja hea ühistranspordi ühendus Tallinnaga, et mina kooli saaks, minimaalseks pinnaks 70ruutmeetrit (nii, et oleks vähemalt 2 magamistuba ja elutuba) ning maksimaalseks hinnaks 45 000€. Soov oma maja järgu tuli meil üsna järsku, elasime toona üürikorteris ja meie üür + üüratu küttearve oleksid kokku teinud sama välja, mis maksta igakuist pangalaenu. Kokku vaatasime 3 maja, lisaks siis meie kodule veel Riisiperes ja Laitses. Ja kui te kõik arvate, et meie kodu nähes oli meil see äratundmine nagu filmis, siis eksite. Esimest korda käisime maja ise väljast vaatamas, teine kord koos maakleriga ja kodu seest nähes olid mu esimesed sõnad Raikole: "Mina siia elama küll ei tule!" Mõned päevad hiljem ma arvasin, et äkki tuleks ikka korra veel vaatama ja lisaks käisime veel korra minu vanematega ka maja vaatamas ja isegi siis ei olnud me veel päris kindlad, et sellest saab meie kodu, sest tööd oli siin nii palju - maja oli sisuliselt täiesti remontimata (kui mõned väga halvasti tehtud remonditööd, mis lammutamist vajasid välja arvata), prahti täis, puudus WC ja vannituba, tuppa ei tulnud vett, polnud kööki - midagi polnud. Aga hoolimata suurest tööst arvasime me lõpuks siiski, et just sellest majast saab meie kodu!
Selle aasta märtsis sai meil maja ostust 4 aastat. Pool pangalaenu on tasutud ja hoolimata sellest, et meil on siin tööd terveks eluajaks, on meie maja juba täitsa maja nägu (vähemalt seest). Meie jaoks oli maja valides oluline, et me ei hindaks oma igakuist maksevõimet üle ja saaksime hakkama ka siis, kui Raiko peaks kaotama töö (toona olin mina üliõpilane, praegu töötan mina laste kõrvalt osalise ajaga, niiet põhiline maksekoormus on Raiko kanda). Nelja aasta pärast oleme me igakuistest pangamaksetest priid, mis omakorda lubab meil kiiremas tempos ehitada (just sel põhjusel polnud me nõus võtma ka lisalaenu maja remontimiseks, vaid otsustasime teha ühe osa majast elamiskõlblikuks ja edasi remontida siis kui raha on). Siiani oleme pea kõik tööd majas ise teinud (kui välja arvata küttekehade ehitused) ja ma ütleks, et me oleme nelja aastaga päris hea töö teinud! Niiet säh teile, kes te me kodu saraks peate ja ise pensionini välja oma pangalaene maksate!

mai 2012

laupäev, 23. aprill 2016

Magamistuba: siseviimistlus

Käisin paariks päevaks Saaremaal ja tahtsin vanaemale näidata pilte meie peaaegu valmis magamistoast ja lastetoast, aga võta näpust - mul ei olnud fotokakaardil korralikku üldpilti ja ka siia polnud ma hetkeseisu pilti lisanud, sest muudkui ootasin, et kohe-kohe saab täitsa valmis ja siis näitan. Aga need viimased pisiasjad magamistoas (noh uks, aknalaud ja -põsed ja liistude kruvipeade värvimine) kipuvad kangesti venima. Niiet nüüd siis näitangi meie peaaegu valmis magamistuba. Kui need kruvipead laeliistudel saavad värvitud ja akna juurest tehtud, siis saab hakata sisustama, sellega seoses - ega kellelgi VALGET voodit müüa ole? Lisaks võib pakkuda kardinaid/ruloosid nii magamistuppa kui lastetuppa (ma olen hunniku aega veetnud netipoodides ja nipet-näpet nö päris poodides ka vaadanud ja no ei leia neid õigeid.



neljapäev, 14. aprill 2016

Kevadised aiatööd


Nüüdseks on õue riisutud, lõpetasin 4 päeva varem kui eelmisel aastal (ega ma muidu ei teakski eelmise aasta kuupäeva, aga järgmine päev läksin sünnitama ja tänu sellele on meeles). Riisumisega hakkaski vaikselt kiireks kiskuma, sest muru kasvab otse silme all. Lisaks sai nagu igal aastal hunnikuga maapõuest üles kerkinud klaasikilde kokku korjatud ja mutimullahunnikuid laiali lükatud. Hoolimata sellest, et me ju kogu aeg muru niidame ja meil suur õuekoer on, ei ole mullamutid meid maha jätnud. Algusega võrreldes on neid veidi vähem, aga siiski... Keegi mingit head nippi teab muttide peletamiseks, mis ei hõlmaks nende tapmist? Kuskilt lõksust surnud mutti mina välja võtta ei suuda, pealegi on meil siin kõrval metsatukad, kus neil oleks omaette ruumi olla küll ja küll. Ise olen ära proovinud musta kassiliiva käikudesse toppimist - tolku ei miskit.
Nüüd kui õue on riisutud ja muru veel hooga ei kasva on õue ebatasasused eriti märgatavad. Suuremaid lohke olen iga kevad täitnud, nüüd ongi õue kirju nagu lapitekk. Lisaks on vaarikad ja maasikad puhastatud. Kui veel viimased ettekasvatust vajavad taimed ka mulda saaks, siis korraks oleks suur kiire möödas.


teisipäev, 29. märts 2016

Lastetuba: ehitamine

Alles ma nuputasin, kuidas ehitada lastetuba nii, et võimalikult kiiresti tuba valmis saaks ja minimaalselt pahteldama peaks. Lahendus olemas - Raiko teeb (need, kes asjalikku vastust lootsid, vabandust)! Nii ongi Raiko viimasesd nädal aega öösiti ehitanud, samal ajal kui mina lastega magan. Nädal tagasi oli meil osaliselt olemas toa puitsõrestik ja see oli kõik. Nüüd on peaaegu kogu kips paigas, osaliselt juba pahteldatud ja lihvitud ning kõvasti elektritööd tehtud. Mind natuke ikka torgib ka, et mul pahteldamine ja lihvimine palju aeglasemalt läks kui mehel, samas on mul nii hea meel, et ma tundide viisin lappan netis sooneutraalsete tubade fotosid inspiratsiooniks ja vist valisin välja ka toa otsaseina mineva tapeedi. Lisaks otsustasime, et põrandale paneme põrandakatte vaiba, sest lapsed ju enamuse ajast mängivad põrandal ja sedasi oleks hea soe. Me siit-sealt kuuleme selle otsuse osas kahtlusi... Kas kellelgi meie lugejatest on põrand üleni vaibaga kaetud ja oskab plusse-miinuseid välja tuua?

Suurt fotomaterjali mul pole, üks varasem foto ja teine Raiko tehtud telefoniklõps.

reede, 18. märts 2016

Magamistuba: värvimine versus tapeetimine

Enne kui saan magamistoa valmis siseviimistlust näidata, sest nipet-näpet nagu laeliistud on veel puudu ja aknalaud ning -küljed tegemata, näitan hoopis kuidas kõik see eeltöö käis. Nagu piltidelt näha võib, siis pooltel kordadel olid lapsed ka abiks. Lihvida tolmu tõttu lastega ei saa, aga pahteldada küll, ühel pildil küll Mariette proovib lihvida, aga seda kannatust oli tal ka kaheks minutiks. Sellest õudsast pahteldamisest veel nii palju, et kuna ma olin varem ainult väga vähe pahteldanud, siis tulemus ei saanud just nii hea kui võiks. Teada on tõsiasi, et hea tulemuse saamiseks on korralikud eeltööd palju olulisemad kui viimistlus ise, nii ma siis pahteldasingi kipsplaatide liitekohti natuke liiga vähe ja nurgad ei ole ka sugugi vinklis. Aga ise teen ja endale, niiet mis ma ikka nurisen ja kuna Raiko grammigi ei pahteldanud, siis minu loogika järgi tal ei ole õigust kobiseda. Aga pahteldamisest on küll praegu üleküllus, ma ei suutnud ära oodata, et ükskord otsa saaks see töö, kuna ma seda laste kõrvalt jupi kaupa tegin (teinekord sai pahtlilabidas kätte võetud ainult pooleks tunniks), siis venis see töö kangesti pikale. Lastetoa jaoks ma juba nuputan nippe, et vähem pahteldama peaks.



Magamistoas sai pooltele seintele värv - pooltele tapeet. Täna tahtsingi kirjutada mõlema eelistest ja plussidest. Tapeetinud ma ennem natuke olin, värvinud mitte, aga mõlemas töös (ja kogu ehitamises üldse) olen ma algaja, niiet võrdlus saabki kirja pandud minusuguse amatööri vaatenurgast. 

Tapeet:
+ Peidab ära pisivead ja kriipsud-kraapsud seintel. Kui näiteks pahteldamine ei ole nii hästi tehtud, siis paksem tapeet ei lase igal lohul/konarusel välja joonistuda.
+ Valik on tohutu ja mustrilise seina saab ilma vaevata. Enamik meist kunstnikud ei ole, niiet sama tulemust ise maalida on võimatu.
- Tapeetida on üksi veidi raske, eriti kui tegemist on kõrgete tubadega. Lisaks võtab töö üksinda tapeeti lõigates, liimi määrides, paani seina pannes ja kortse välja siludes üsna palju aega.
- Ja nüüd nende kortsude juurde, eelkõige nurkades. Kui seinad ei ole loodis ja/või nurgad vinklis, siis tapeet kipub kortsu jääma ning lõpuks ei saa seda kurdu mitte üheski suunas välja siluda. Kui valituks on osutunud (mida ma kõverate seinte puhul ei soovita) tapeet, mida peab mustrisse lõikama, siis vinklist väljas nurgad teevad selle omakorda üsna võimatuks missiooniks.

Värv:
+ Seinte värvimine on kiire ja lihtne. Enamus seinu vajavad 2-3 kihti värvi, kuid teise kihi saab peale kanda juba paari tunni pärast. Lisaks saab töö väga edukalt üksinda tehtud.
+ Olgu nurgad kõverad või loodist väljas, värv saab igale poole! Värvimise seisukohalt ei ole mingit vahet, kas nurk on vinklis või ei, ikka saab kiht värvi peale.
+ Korralik seinavärv on odavam kui korralik tapeet. Vahemärkusena olgu öeldud, et tapeedil ja tapeedil on vahe - meie elutoa seinas olevad tapeedid on mõlemad hinnaga ~6€/rull, magamistoa seinas on tapeet hinnaga 15€/rull ja klassikalises mõttes vist on mõlemad odavad tapeedid. Elutoa natuke reljeefselt tapeedilt hakkas pealmine kiht kergelt lahti tulema kui seda tapeedilabidaga silusime, lisaks kippusid sinna alla pärast kusagilt müstilisest kohast õhumullid alla tulema, magamistoa tapeedile ei jäänud alla mitte ainsamatki õhumulli ega kortsu!
+ Seinavärv on kergemini puhastatav. Oleneb värvist, aga vähemalt enamus on mingil määral pestavad.
- Kõik eeltööde vead on pärast kohe eriti märgatavad. Kui kerge kraaps värvimata kipsplaadil on vaevu nähtav, siis pärast värvimist tuleb see eriti esile.
- Kui tuba ainult värvida, siis tulemus võib mõne jaoks veidi igav jääda, sest isegi mustrirulli kasutades ei suuda vähemalt algajad tapeedil olevate mustritega võistelda.


Igatahes lastetoas ma olen otsustanud vähem pahteldada ja rohkem värvida - kuidas antud tulemuseni jõuda ma veel ei tea! Armsad lugejad, kumba teie eelistate - värvida või tapeetida? Miks just nii?