teisipäev, 29. november 2016

Meil käis korstnapühkija

Oleme korstnapühkija Ove teenuseid juba varasemalt kasutanud ja mulle meeldib võimalusel hiljem uuesti sama teenusepakkuja poole pöörduda, sest nii on hea temal anda hinnangut kas olukord on läinud paremaks, jäänud samaks või hoopis halvenenud. Ja mitte ainult kütteseadmete olukorra kohta, vaid sama põhimõte kehtib kõikvõimalike teenusepakkujate kohta.

Meil on veesärgiga pliit, millele on soemüür külge ehitatud, pliidisuu on aga pliidil üsna pisike, niiet sinna mahub korraga kuskil 4-5 halgu ning veetorud võtavad kuumust maha ja tulemuseks saame pigitava soemüüri. Tagantjärgi tarkusena oleks meie soemüür pidanud sellise süsteemiga pliidi jaoks väiksem olema, aga see on midagi, mille muutmine nii kergelt ei käi. Mida me saime muuta, on kütmisel väiksemate halgude kasutamine, et tuli ergem oleks ja mina jätan ka tavaliselt otsesiibri osaliselt lahti, et tulele lisahapnikku anda. See kord korstnapühkija ütleski, et olukord on paari aasta tagusega võrreldes parem.

Üks kord varem kirjutasin sellest, et kas korstnapühkija peaks pliidi enda ka ära puhastama või ei. Ma kunagi ei teadnud isegi, et pliiti ennast peab ka puhastama. Aga see kord olime targemad ja palusime pliidi enda ka ära puhastada. Kusjuures see annab kohe tunda, sest nüüd läheb puupliidi praeahi tunduvalt kiiremini soojaks ja kui  varem temperatuur jõudis vaevu 200 kraadini, siis nüüd tõuseb kõrgemaks.

Ahju puhul saime märkuse, et puud võiks veidi kuivemad olla. Ma tegelikult olin nii kindel, et meie puud on kuivad, sest oleme kütnud aasta varem tehtud puudega ja puud on ilusti kuuris kuivamas. Teine variant oleks, et kütame ahju liiga kinnise siibriga või ei anna alt lisahapnikku, aga see pole tõsi. Kuna järgmiseks aastaks tuleb nii ehk naa puid juurde osta, siis huvi pärast tahaks näha, kas aasta hiljem on tulemus parem, kui oleme ostetud kuivade puudega kütnud.

esmaspäev, 24. oktoober 2016

Koridori põranda soojustamine

Juba eelmisel sügisel (?) sai poolest koridorist üles võetud vanad põrandalauad, tassitud välja muld ja valatud uued tugipostid. Paigaldatud uued prussid ja ajutine must põrand. Meie koridori saab jagada mõtteliselt kaheks ja kuna esimesel osal asub trepp, siis Tootsi kombel kui-sa-tervet-ei-jõua-tee-pool põhimõttega oli lihtsam esimesena ette võtta teine osa. Eelmine aasta toimus meil põhiline elutegevus elutoas (mis siis täitis ka magamistoa rolli), niiet see põrand seal koridoris "ei karjunud" ja kehtis reegel - koridoriuks peab kinni olema, et külm tuppa ei tuleks. Hoopis olulisem oli toona magamis- ja lastetuba valmis saada. Nüüd on aga mängivad lapsed lisaks elutoale ka päeval oma toas, tubade uksed on päeval lahti ja ööseks lähevad kõik oma tuppa magama. Nii tõusis ka koridori põranda soojustamine rohkem päevakorda (see tähendab paps võttis selle plaani ja siis tuli meile appi), sest kuigi me saime koridori kütmisega üsna soojaks, siis tulemus ei olnud kuigi püsiv.
Eelmine "must põrand", mis oli sõna otseses mõttes must. Kuna see oli algusest peale ajutine lahendus ja ilma mingisuguse viimistluseta, siis ei saanud seda ka korralikult pesta ja lisaks tekkisid väga kergesti erinevad plekid ja laigud. Näiteks lumesulamise veest. Või maha loksunud mahlast. Või millest iganes. Ja harilik mustus muidugi ka, ärme seda liiki unusta.
Kuna koridoripõranda alune ei olnud nii sügav kui laste- ja magamistoas, siis sinna liiva ei pannud, jäi lihtsalt nii 20cm tühja ruumi põranda alla. Valatud tugipostidele sai lõigatud isolatsiooniks betooni ja prussi vahele ruberoidist tükid. Prussi alaserva kruvitud liistud, millele toetub kollane tuuletõkkeplaat (plaadi servad ja jätkukohad paigaldatud silikooniga) ja sellele 100mm villa. Mustaks põrandaks sai valitud soonega OSB-plaat. Tulevikus tuleb peale põrandalaud.


Meil ei ole siin majavammiga sõbralikumad suhted, siis sai kogu põrandaalune muld ja betoonpostid Boracoliga üle pritsitud. Mis muidugi ei välista, et meil kunagi sinna majavammi uuesti ei tule. Me oleme oma mõtteis valmis, et kunagi teeme asjad uuesti, sest majavamm lööb kusagilt välja. Küll aga katsume asju rahulikult võtta ja mitte ülearu muretseda - ükski remont ei ole igavene.

Üks suur soojakao koht on meil veel vana metallist välisuks, mis lausa õhkab külma tuppa. Ma just lugesin artiklit, kuidas mullikilega soojustada uksi ja aknaid. Mul on plaanis mullikile välja jätta ja hoopis sinna uksele makroga peno peale "liimida." Minu silmis peaks töötama küll. Siis oleks meil koridor ka ehk täitsa soe ja püsiks selline. Kuigi isegi praegu, pärast ainult põranda soojustamist on majas soojem. 

teisipäev, 18. oktoober 2016

Tikkurila mööbli värvimise töötuba

Mul oli au olla kutsutud Tikkurila mööbli värvimise koolitusele, mis toimus eelmisel nädalal. Meid ootasid ees suupisted ja joogid ning mulle, kes ma otse töölt tulin oli see väga meelt mööda. Koolitus kestis kokku 3 tundi, jagunes teooriaks ja töötoaks, kus kõik said endale ise ühe puidust kasti viimistleda.

Ma enne koolitust arvasin, et kuigi ma olen natuke suurem mööblivärvija kui nö tavainimene ja mul paar selleteemalist raamatut on läbi loetud, et ma tegelikult ei tea teooriat kuigi palju või tean valesti. Tuleb välja, et tean rohkem kui arvasin ja pooled näidatud tooted on mulle tuttavad.
Suurim tarkus, mida õppisin on, et ei ole vaja alati vana värvi maha kraapida (nagu ma päris tihti teen, näiteks selle vanaemalt saadud vitriinkapiga), piisab kergest lihvist ja puhastamisest või siis kui on kartus, et värv ei nakku, siis krunt alla. Krundi kasutamine on minu jaoks natuke võõras, seda püüan nüüd rohkem meeles pidada ja enda elu tulevikus lihtsamaks teha.
Ma oleks tahtnud rohkem kuulda pintslite ja rullide valikust mööbli värvimisel ja kuigi meile teipimisest veidi räägiti, siis seda ma oleks ka tahtnud puust ette ja punaseks näha.

Peamine põhjus, miks praegu väga palju kriitvärve kasutatakse ongi ju see, et eelnevalt pole vaja pinda lihvida. Sama asja saab teha klassikalise mööblivärviga ka, kui ese ennem kruntida, aga erinevalt kriidivärvist ei pea seda pinda enam lakkima või vahatama ja saate tulemuse soodsamalt.

Mina valisin oma kasti viimistluseks rohelise värvi, millele kandsin valge ja siis valget suuresti maha lihvisin. Kuna mu kast kuivas veidi kaua, siis jõudsin veel ühe kasti viimistleda, valge mööblivahaga. Kastid leidsid kasutust laste kinnaste-mütside jms riidekastina koridoris.

Muideks Tikkurila korraldab tasuta erinevaid koolitusi, minge vaadake mõni endale sobiv SIIT ja osalege ise ka!

reede, 7. oktoober 2016

Enne ja pärast: Muhu mustriga tool

Maja ostes saime me kaasa ka kõik majas või hoovis olnu. Peamiselt küll prügi ja samas kategoorias oli minu jaoks ka maja trepil seisnud tool. Ma julgen arvata, et need umbes 10 aastat, mis see maja vahepeal tühjana seisis, oli ka see tool õues trepil seisnud. Ja seisukord oligi tal selline, noh nagu oleks kümme aastat õues olnud.
Ma toona viskasin ta kõige pealt ära ja siis pärast mõningast vaevlemist mõtlesin proovida see korda teha. Tegingi ja kaugelt vaadates oli täitsa ilus, aga reaalsuses tegin ma toona väga palju vigu. Näiteks oli tooli pehmenduseks pandud poroloon mitmest tükist ja kangaks suvaline kodus olnud kleidiriie, mis oli kaugelt liiga õhuke.


Võtsin nüüd selle tooli uuesti ette ja võin julgelt väita, et sai tunduvalt parem - kangaks vana Muhu rahvariide kangas, mille ma kunagi emalt sain. Korrastamine väga kaua aega ei võtnud, koos lapsega nii poole päeva töö (ilma oleks kahtlemata kiiremini saanud). Elamine nägi küll hullumaja välja - laps tassis poroloone ja tööriistu (ja kõike muud) mööda elamist laiali.

Ja kuigi pildil jookseb seljatoel kangas kuidagi eriti viltu, no siis reaalselt on ikka üsna otse, lihtsalt nii põhi kui seljatugi on kaardus ja siis fotol jäi valesti.

Tool pidi algselt meil laupäeval toimuvale hoovikirbukale (Fb event SIIN!) müüki minema, aga jõudis juba bronni saada. Aga mõned muud mööblitükid, lisaks video- ja lauamängud, kodusisustust ning riideid leiab küll. Niiet olete meile laupäeval 11-15 külla oodatud. Täpsemad juhised saab facebooki ürituse alt.

teisipäev, 27. september 2016

Ilma ukseta WC

Nii nagu pealkiri ütleb, siis kuni eilseni ei olnud meie WC-l ust. Oli hoopis tekk, mis ukseava varjas. Oma perega olime me sellise korraldusega harjunud, mis muidugi ei tähenda, et see kangesti meeldinud oleks. Kerge kohmetus tekkis mul siis, kui meile tulid külla külalised, eriti need, kes meile esimest korda sattusid.
Võib ju tunduda, et ühe ukse ette panek ei olegi nii suur töö, ma arvasin ka algul nii. Meie murekohaks oli see, et wc ukseava on meil ise seina sisse lõigatud, kahe tugiposti vahele ja oli umbes 70cm lai. See oli kahe palgi vaheline ala. Imekombel pesumasin mahtus sealt sisse ja mulle tundub, et meil pole üldse kõige väiksem pesumasin. Mõned kuud tagasi õnnestus meill endale saada korralik täispuidust lakitud uks, mis on küll veidi määrdunud, aga muidu igati ilus uks. Ema-isa töökohas vahetati osad uksed välja ja vastasel juhul oleks see uks ära viskamisele läinud. Uks on aga lai 77,5cm. Saate vist isegi probleemist aru? Seega tuli ukseava suuremaks saada ja ühtlasi pool palki ühelt poolt ära saagida.
Alustasin ise suure hurraaga kui Raikot ja lapsi kodus polnud, mis see siis ära ei ole. Lõikasin saega risti palki sälgud sisse ja siis kirve ja peitliga raiusin palgi õhemaks. Tegelikult läkski algus üsna hästi, kuni radiaator seinal ette jäi (Raiko vahetas selle nüüd natuke kitsama vastu välja ja algne radiaator peaks minema tulevikkus lastetuppa). Ja kui ma siis eile olin täiesti kindel, et nüüd on uus ja suurem ava valmis, siis tutkit, numbreid ma igatahes ei tunne - mõnest kohast oli 5cm puudu. 5cm! Kuidas saab sedasi mõõta???

Hakkasin õhtul, kui Raiko lastega ema juures oli otsast peale - 3.5tundi läks, et lõpuks see kuradima uks sinna mahuks. Ma olin nii tige. Ausalt, iga kord vaatasin, et nüüd küll mahub - proovin, ikka kuskilt mingi nukike ees. Teen sealt suuremaks, et nüüd küll läheb ette ja ikka ei mahu. Kui lõpuks ette mahtus oli mul täiesti ükskõik, kas see seal otse ka on, peaasi, et ees. Raiko õhtul aitas ilusti kinni kruvida ja siit-sealt tegi käsisaega mõned millimeetrid ruumi juurde, et uks ikka otse oleks.
Ja nüüd saamegi wc-s käia ilma, et üks (parimatel päevvadel kaks) väike silmapaar sinuga sinna kaasa tuleks. Ukse saab isegi lukku panna, niiet mina saan wc-s rahulikult olla ja kuulata kuidas laps ukse taga linki kolistab. Ma ei saa aru, mis komme see väikestel lastel vetsu kaasa tulemisega on. Mul uksega ei ole mingit probleemi uks kinni panna ja seda nuttu kuulata, aga kardina taga pooleteist aastast last ootama sundida on võimatu, ikka lükatakse see eest ja tehakse hihiii. No kui mugav ja privaatne saab sedasi vetsus käia olla...

esmaspäev, 26. september 2016

Kiviktaimla

Meil on õues suur kelder, mille niitmisega alati üks jama oli. Nimelt on ta ühest küljest üsna järsk, niiet muruniitjaga seda niita üldse ei saa, seda enam, et seal on mõned vanad puukännud. Kuidas seal kunagi puud kasvasid on üsna müstika, sest mullakiht on keldrikivide peal küllaltki õhuke. Igatahes sai seda siiani häda pärast trimmerdatud, aga vaatepilt oli ikka üsna niru.

Mõte oli sellest kiviktaimla teha. Veeretasin ideed peas ühte ja teist pidi mitu aastat, nüüd sellel suvel sai asi tõsisemalt käsile võetud. Tõuke sain osalt seetõttu, et vana lauda varemetest oli meil hoovis alles hunnik kive ja kiviklibu, mida sai kiviktaimla jaoks ära kasutada. Mürgitasime keldripealse umbrohust ära, panime katte peale ja sinna peale kivid ja kiviklibu. Lillede jaoks lõikasin kääridega kattesse augu ja sinna sisse istutasin taime. Praegu on lilled natuke ehku peale istutatud, sest enamiku taimedest sain ma oma emalt ja ma ei ole kõikide taimede õitevärvides ja õitsemisaegades sugugi kindel. Eks vajadusel saab mingi hetk hakata ümber kujundama, ainuke reegel on praegu, et kõik kõrgemad ja rohkem mulda vajavad taimed lähevad aia äärde, sest sealt oleme ise täitnud ja seal on sügavam mullakiht, keldri pealsesse ossa lähevad peamiselt mättalised. Praegu on taimed veel väikesed ja palju kangast paistab.
Ideaalis tahaks ma vist kõik kiviklibuga katta, aga suurema tõenäosusega läheb käiku kooremultš. Igatahes ma juba tahaks sinna hulga taimi juurde istutada ja näha, kuidas asi suvel välja paistma hakkab.

pühapäev, 21. august 2016

Pohmelli kurgid

Kes mind natuke rohkem teab, teab ka seda, et mulle meeletult maitsevad nii marineeritud kui hapukurgid. Näiteks soovivad sõbrad mulle sünnipäevaks palju hapukurke ja külla tuues võtavad just nimelt kurgipurgi kaasa. Mu kõige lemmikumad on vanaema tehtud hapukurgid, aga täna kirjutan hoopis retseptist, mis on hea kiire variant kurkide sisse tegemiseks, eriti suuremate koguste jaoks. Tegemist ei ole marineeritud ega ka hapukurkidega, aga oma maitselt on nad pigem marineeritud kurkide moodi, ainult valmistamine on tunduvalt lihtsam.


Kurke teen 1.7, 2 või 3liitristesse purkidesse. Kõik kogused on arvestatud 3liitrise purgi kohta (kui teen 1.7 või 2liitrisesse, siis teen kogused pooleks, aga lehti, mädarõigast ja küüslauku panen ikka sama koguse).
Purgi põhja läheb:
u. 1cm tükk mädarõika juurt
5 mustasõstra lehte
3 kirsi lehte
tillivarsi koos õisikutega
1 küüslauguküüs
Lisaks võib panna sinepiseemneid, köömneid, loorberilehe, vürtsitera, nelki jms.

Seejärel (oluline on lehed jms pahn ennem panna kui soolad-suhkrud, et need pärast korralikult ära lahustuks);
3spl jämedat soola
3spl suhkrut
2 tl sidrunhapet
2 aspiriini tabletti

Kui lehed ja maitseained on purki laotud, siis panen purki pestud kurgid ja valan keeva vee peale. Purk kinni ja pajakinnastes kätega keeran purki paar korda üles-alaspidi, et suhkur, sool, sidrunhape ja aspiriinid lahustuksid. Viimaks panen purgi põhi ülespoole umbes 12 tunniks teki alla (või jope sisse vms) järelvalmima. Ja ongi kõik! :)